Sepa töökoda

Vasar laulmas merest raugevale rauale
Kriiskab mandunult tulipunane põrguline
Raud see sädemeid mööda ilmakaari saadab
Kräunub verepisaraid valades, valudes
Muljub raskuste all visalt vastu võideldes
Soontes voolamas jõuline vaimu hing
Süda röökimas vasara langedes alasile
Põhjustades piinade korduvat tagasitulekut
Raud moondub kuraditosin päevi
Elu hälli ta neab kes loonud taolised
Taolised roimarid kel käsi januline
Januline valu naudingu, vere järele
Raud, lõplikult moondunud, jõuetu
Kujuks pistoda, omaenda jõlestus
Valud kanduvad üle vereks
Veri kandub leinates üle pisaraiks