Taaskohtumine

Kirikutornid õõvastavas pimeduses kõikumas
Ümbruses hauad mälestamas kadunuid sel teel
Õndsus kadunud, vaid kriuksuvad hääled lõikumas
Leinaval memmel käsi väriseb, härdaks läheb meel.
Teine pool elust lahkunud, andnud memmele suud
Sulgunud silmad muutumas märkamatult klaasiks
Teisele teekonnale asuvad taadi veri ja luud
Kui nüüd memmeke vähekenegi oodata raatsiks.
Oodata aega mil tuleb temagi kord lahkuda
Et kohtumine saaks olema pisaraterohke
Kohtuda maailmas kus nahk ei saa pahkuda
Kus aas on elurikas, lummav ja rohtne.